MAJANDUS

23.03.2009

Majandusareng

Majanduskasv

Leedu majandus oli pikka aega kiire kasvuga. Veel näiteks 2007. aastal moodustas sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 8,8%. Põhilisteks kasvumootoriteks oli tugev sisetarbimine ja teenuste eksport, mida toetas tugevalt ka töötleva tööstuse eksport, vaatamata Mažeikiai naftatöötlemistehaste raskustele. Suurim kasv oli ehitussektoris (21,6%), rahandus- ja kinnisvarasektoris, jaekaubanduses, teenindussfääris ja transpordis (8,5%).

2008.a. oli olukord muutunud märksa keerulisemaks. Inflatsioon jäi umbes samale tasemele, kuid SKP kasv muutus negatiivseks detsembris 2008.a. -2%, moodustades aastaseks SKP kasvuks 3,2%, kokku 32,2 miljardit eurot ja per capita 9608 eurot.

Leedu majanduse põhinäitajad (%)

Allikas: Leedu Statistikaamet

Jaanuaris 2009.a. oli aastane inflatsiooninäitaja Leedus 9,6%. Aastaga kasvasid toiduainete hinnad ja kulutused kommunaalteenustele kokku ca 22,9%. Esmatarbekaupade hinnatõus oli 8,6%, teenused kallinesid 12,7%.

Eelarve

Tugeva majanduskasvu ning maksude oodatust parema laekumise tõttu vähenes juba mitmendat aastat järjest konsolideeritud eelarve defitsiit. Konsolideeritud eelarve hõlmab keskvalitsuse eelarve, kohalikud eelarved, riikliku sotsiaalkindlustusfondi eelarved ja eelarvevälised fondid.  2009.a. aasta riigieelarve vastuvõtmisel tegi valitsus ligi 15% kärpe avaliku sektori kulutustest. Uus kärbe on plaanis 2009.a. märtsis ja lisaeelarve peaks parlamenti jõudma veel aprillis-mais.

Välisinvesteeringud

1.10.2008 seisuga oli Leetu tehtud välismaiste otseinvesteeringute (FDI) kogumaht 9,7 miljardit eurot, mis tegi 10 kuu juurdekasvuks 18,4%. FDI per capita moodustas 2943 eurot. Peamiselt olid investeeringud suunatud töötlevasse tööstusse (38,2% kogu investeeringute mahust, sh. kütuse- ja keemiatööstusse 25,1%), finantsvahendusse (17%), kaubandusse (10,5%) ning transporti, laondusse ja kommunikatsiooni (12,8%).

2008.a. seisuga oli Eesti riikide järjestuses kuues välisinvestor Leedus, Eesti investeeringud moodustasid 5,7% Leetu tehtud otseinvesteeringutest, kokku 1,96 miljardit LTL. Riikidest on Leetu enim investeerinud Rootsi (15,4%), Taani (11,2%), Poola (10,9%), Saksamaa  (9,4%), Venemaa (7,3%), Eesti (6,9%), Läti (5,8%).

80,7% FDI-st ehk 27,65 mlrd LTL tuli EL riikidest, 10,2% ehk 3,51 mlrd LTL SRÜ riikidest.

1.10.2008.a. seisuga oli Leedus kokku 3380 välisinvestorit, päritoluriikide järgi - 442 Saksamaalt, 291 Lätist ja 287 Eestist. Poolat, kui suurimat välisinvestorit esindas 156 äriühingut.

Väliskaubandus

Märtsis 2009.a. avaldatud Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvasid 2008.a. nii Leedu eksport kui ka import. Ekspordi kasv oli võrreldes 2007. aastaga 28,4% (kokku 16,1 miljardit eurot) ja impordi kasv 18% (kokku 21 miljardit eurot). Leedu päritolu kaupade eksport kasvas 31,3%. Ekspordisektori mootoriteks olid naftatooted (kasv 2,5 korda), väetised (65,1%). Impordi kasvu osas tegid hüppe toornafta ja maagaas (2,4 korda), keemiatooted (3,8 korda)  ja masinad (3,4 korda).

Peamised kaubanduspartnerid säilitasid oma positsiooni. Ekspordi osas olid nendeks Venemaa (16,1%), Läti (11,6%), Saksamaa (7,2%) ja Poola (5,8%). Impordipartneritena olid olulisemad Venemaa (30,1%), Saksamaa (11,7%), Poola (10%) ja Läti (5,2%).

2008. aasta Leedu ekspordistruktuur oli järgmine (vt joonis 1)

Joonis 1. Leedu 2008.a. ekspordistruktuur

Allikas: Leedu Statistikaamet

Põhiosa kaupade väljaveost oli Euroopa-suunaline, kogu ekspordist 60,3% läks EL liikmesriikidesse. Eksport SRÜ riikidesse moodustas 25,8%. Eksport EFTA-riikidesse moodustas vaid 3,3%.

2008. aasta Leedu impordistruktuur oli järgmine (vt joonis 2)

Joonis 2. Leedu 2008.a. impordistruktuur

Allikas: Leedu Statistikaamet

Põhiosa kaupade impordist langes EL riikide arvele  - 57,3% kogusisseveost, mis võrreldes 2007.aastaga vähenes ca 3%. 34,1% sisseveost tuli SRÜ riikidest, mis võrreldes varasema aastaga suurenes 12%.

Leedu valitsuse resolutsioon 253/15.03.2006 pakub välja juhtnöörid ekspordi suurendamiseks EL ja kolmandatesse riikidesse a. 2006-2008. Peaülesannnetena on määratletud ekspordisõbraliku keskkonna loomine Leedus, aktiivne sisenemine välisturgudele ja aktiivne kaubanduspartneite otsimine.

Nende eesmärkide toetamiseks pälvis valitsuse rahalise toetuse Leedu ettevõtete osalemine 101 rahvusvahelisel näitusel, 16 välismaise ärimissiooni toomisel Leetu , korraldati 16 ärikliimat tutvustavat seminari ja anti välja 26 investeerimiskliimat tutvustavat trükist. Leedul on olemas oma kaubandusatašeed  Poolas, Venemaal, Rootsis, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Ukrainas ja Hollandis. Valitsuse otsusega on loodud kaubandusatašee ametikoht ka Leedu saatkonna juurde Eestis, kuid seda pole siiani veel täidetud.

Leedu tööjõud koosneb umbes 1,6 miljonist inimesest, kellest pisut vähem kui ¾ on hõivatud erasektoris. 2008. aasta lõikes registreeriti tööpuuduseks tööealiste hulgas keskmiselt 5,5%, 1. märtsi 2009. a. seisuga oli Leedus registreeritud töötuse määr 8,2% töövõimelisest elanikkonnast.

Töötute hulga olulisim määraja oli majanduslangus. Märgatavat mõju tööjõuturule (oskustööliste ja spetsialistide puudus) on varematel aastatel avaldanud arvukas, peamiselt 25-35-aastaste suundumine tööotsinguile välismaale (eelkõige Ühendatud Kuningriiki ja Iirimaale), mis sai võimalikuks peale Leedu liitumist Euroopa Liiduga. Samas on märgatav tendents, mille kohaselt paljud tööotsijad naasevad tagasi kodumaale. Valitsus töötab välja ka meetmeid, millega tööjõu lahkumist pidurdada ja leedulasi kodumaale tagasi meelitada.

Majandussektorid (2007.a. statistika järgi)

Energeetika

Elekter

2007.a. oli peamiseks elektritootjaks Leedus Ignalina tuumajaama 2. reaktor. Ülejäänud energiatarbevajadus rahuldati suures osas kohalike, peamiselt importgaasil baseeruvate elektrijaamade poolt ja imporditi. 2007.a. toodeti Leedus 14,1 TWh elektrit (2006.a: 12,5 TWh). Sisetarbevajaduseks läks sellest ca 12,7 TWh (12 TWh), hinnanguliselt eksporditi elektrit 1,98 TWh (2,5 TWh) ja imporditi 1,55 TWh (1,1 TWh) aasta jooksul.

Aastail 2006-2007 on kohendatud Leedus ka energeetikat puudutavat seadusandlikku baasi:

1. Rahvuslik energeetikastrateegia  (võeti seimis vastu 18.01.2007) viidi kooskõlla EL turuliberaliseerimise politiikaga, prioriteediks seati energeetikaeffektiivsuse tõhustamine,  tarnete mitmeksesistamine ja energiasüsteemi integreerimine EL energiasüsteemiga;

2. Edasi arendati Balti riikide energeetikastrateegiat, mis 3 Balti peaministri kohtumisel Vilniuses 8.12.2006.a. otsustati saata kaalumiseks eraldi iga riigi poolt;

3. Uue tuumajaama rajamisega seotud tegevus, mis tipnes tuumajaama teostatavus-uuringu avaldamisega 25.10.2006.a.

4. 27.12.2007 kinnitas Seimas rahvusliku energeetikastrateegia elluviimise plaani aastateks 2008-2012.

Leedu energeetikabilanss 2006 - 2007.a, TWh

Allikas: Leedu Majandusministeerium

2006.a. tootis Ignalina tuumajaam 9,8 TWh (2006: 8,7 TWh) koguelektrist. 31.03.2006 võeti vastu programm tuumajaama ohutustamiseks (SIP-3) aastatel 2006-2009, mis näeb ette 86 erinevat meedet tuumajaamaga seotud võimalike ohtude ärahoidmisel ja selle lõpliku sulgemise ettevalmistamisel. 2007.a. kulutati Ignalina sulgemise fondist tuumajaama ohutustamiseks 29 milj.LTL. EL Ülemkogul detsembris 2006.a. otsustati aastateks 2007-2013 eraldada Ignalina sulgemise fondi veel 837 milj.€. 1.01.2008.a. seisuga oli fondis 218 milj.LTL.

2006.a. tegutses Leedu kütuse hulgi- ja jaemüügisektoris 350 äriühingut, 844 töötavat kütusetanklat, naftatöötlemisettevõte „Mažeikiu Nafta”, naftalaadimisettevõte „Klaipedos Nafta” ja 4 kohaliku tähtsusega ekstraktsiooniettevõtet. 2007.a. tarbiti Leedu siseturul ca 2,6 milj. tonni kütust, millest ligikaudu 80% oli töödeldud Mažeikiu naftatehases ja 20% imporditi.

Kõnealusel perioodil toimusid Leedu kütusesektoris märkimisväärsed muudatused. 2006.a. juulis lõpetas Transneft toornafta tarned Družba naftajuhtme kaudu Mažeikiu naftatehasele ja alustati toornafta importi tankeritega läbi Butinge ujuvterminali. Peamise ekspordikanalina on käigus Klaipeda sadama naftaterminal, millesse valmistoodang jõuab tehasest raudteetranspordi kaudu. Sama aasta oktoobris leidis naftatehases aset tulekahju, mille tulemusena vähenes tehase tootmisvõimsus rohkem kui kolmandiku võrra. Tootmisvõimsused suudeti täielikult taastada alles 2008.a. jaanuaris. 2007.a. langes tehase käive võrreldes eelnenud aastaga toornafta impordi osas 1,7 korda ja valmistoodangu ekspordi osas 1,5 korda.

2007.a. ümber töötles tehas kokku 5,9 (2006: 8,4) milj.tonni naftatooteid. 2007.a. majandustulemuste põhjal lõpetas naftatehas kasumiga. Klaipedos Nafta laadis 2007.a. ümber 5,4 milj.tonni naftatooteid ehk ca 2% vähem kui aasta varem.

EL direktiivide kohaselt korrastati Leedu riiklikke kütusevarusid, mis on nüüd 79ks päevaks.

Biokütuse kasutamine kütusebilansis 2007.a. suurenes. Bioetanooli osa 2007.a. moodustas 4% ehk poole rohkem kui 2006.a.. Alates 1.01.2007.a. rakendatakse ka uusi kvaliteedinõudeid neile kütustele - bioloogilise substansti osa kütuses peab olema vähemalt 5%.

AB Mažeikių nafta tegevus (tuh.t.)

Maagaas

Joonis 3. Maagaasiga varustamine ja tarbimine Leedus 2007.a. (milj. m3)

Gaasi tarbimise kogumaht Leedus 2007.a. oli 3598,6 milj.m3 (2006:3031; 2005: 3062), millest eratarbijate osa oli 187,4 milj. m3 ja äritarbijate osa 1687 milj.m3. Sellele lisandub veel AB Achema ja Kaunase soojuselektrijaama tarbimine, kes ostavad gaasi Gazpromilt eraldi sõlmitud otselepingute vahendusel - 3411,2 milj. m3.  Leedu energiabilansis moodustab gaasi osakaal 30,8% (2006:28,6%). 

Kõige suurema turuosaga gaasitarnija Leedu gaasiturul era- ja vabatarbijatele on Lietuvos Dujos (Leedu Gaas), sellele järgnevad UAB Dujotekana ja UAB Haupas.  Leedu Gaasi suurim nn. allturustaja on UAB Fortum Joniškio energija, mille müügimaht oli 5,15 milj.m3.

Vabatarbijad, kel on õigus tarnijat valida, ja Achema Group ning KTPS tarbisid kokku 80% üldmahust. 2007.a. lõpuks oli Leedus gaasifirmadel kokku 540 000 klienti, neist 535 700 olid kodutarbijad, kelle gaasitarve moodustas 5,5% tarbimise üldmahust. Gaasi tarbimine Leedus on viimastel aastatel üldjoontes püsinud muutumatuna, tarbimiskoguse tõusu ennustatakse 2009.a. vaid Achema Grupile, mis aasta-aastalt stabiilselt on kasvanud. Samas, Achema on teatanud tootmise vähendamisest seoses ebasoodsa olukorraga maailmamajanduses ja seoses gaasihinna tõusuga, mille tõttu ei ole võimalik nende turuosa muutumist ette prognoosida.

Leedu gaasisüsteem on seotud Venemaa ja Läti gaasivõrkudega, kusjuures gaasi ainutarnijaks on Gazprom. Leedu gaasil on Gazpromiga sõlmitud pikaajaline tarneleping aastateks 1999-2015. Leedu Gaasile kuuluvate võrkude kaudu tarnitakse gaasi ka Kaliningradi oblastisse. Leedu gaasivõrgu kogupikkus on 9300 km, millest 1800 km moodustavad peamised tarnevõrgud ja 7500 km jaotusvõrgud. Kavas on ka vedelgaasi terminali rajamine Klaipeda sadama piirkonda.

Tööstuses on võtmeülesanded investeerimine uutesse tehnoloogiatesse ja liikumine kompleksema tootmisprotsessi suunas. Samuti on näha, et kulude vähendamise eesmärgil viiakse tootmist või allhanketöid üha rohkem ida-poolsetesse riikidesse - Valgevenesse, Ukrainasse jne.  2009.a. alguseks on need trendid juba muutunud - valitsus otsib uusi võimalusi töökohtade loomiseks ja tööhõive parandamiseks, eriti kõrgtehnoloogiat kasutavatesse tööstusharudesse ja teadusmahukasse tootmisse.

Leedu tööstussektori müük kasvas  2007. aastal 4,2%, Müüginumbrid jäid võrreldes varasema perioodiga mõnevõrra tagasihoidlikemaks, kuid see on tingitud Mazeikiu naftatehase poolel võimsusel töötamisega. 2008.a. müüginumbrid suurenesid, selle põhjuseks ol eksporditingimuste paranemine seoses EL liikmelisusega, soodsad laenutingimused, sisetarbimise hoogustumine.

Põhiliselt näitasid 2007.a. kasvutrendi järgmised tööstusharud - keemiatööstuse toodang suurenes 53,2%, meditsiini- ja optikaseadmed 33,7%,  metallitooted 25%, masinatööstus 18,6%, mööbli- ja puidutooted 16,5%.

Suurim langus tabas toornafta müüki, seda eelkõige naftatehase tõrgete tõttu. Umbes 75% tööstustoodangust läheb ekspordiks.

Kõrgtehnoloogiliste toodete osakaal tööstustoodangust moodustas 2007.a. umbes 20% ehk veel ca poole vähem kui keskmiselt EL-s. Tootlikkus Leedu tööstusettevõtetes on jätkuvalt üks madalamaid EL-s, madalad tööjõuhinnad kaotavad Leedu puhul üha oma atraktiivsust.

Põllumajandussektor on Leedu valitsuste jaoks olnud küllalt oluline. Alates Leedu liitumisest EL-ga on põllumajanduse kasvutempo olnud kõrge, näiteks 2005. a. isegi rekordiliselt kõrge - esialgsetel andmetel ulatus kasv 13,6%-ni, mille põhjused on eelkõige EL ulatuslike toetusmehhanismide mõjus ja kokkuostuhindade tõusus. Kuivõrd 2006.a. oli viljaksvatuses põua-aasta, siis veel suurem sektori kasv jätkus 2007. aastal - taimekasvatuse osas 35,8% ja loomakasvatuse osas 4%. Põllumajanduses hõivatud inimeste arv vähenes 2007. aastal, jõudes 12%-ni töötajate üldarvust.

Toiduainetetööstuse ja põllumajanduse osakaal Leedu väliskaubanduses 2007.a. jätkas kasvamist, võrreldes 2006. aastaga oli kasv 17%. Peamised eksporditurud olid EL riigid ca 2/3 osas. Peamised ekspordiriigid olid Venemaa, Läti ja Saksamaa, kusjuures eksport Venemaale kasvas võrreldes varasema perioodiga umbes 1,5 korda, saksamaale 1,8 korda.

Joonis 4. Põllumajandustoodete ja toiduainete väliskaubandus aastatel 2004 - 2007, milj. LTL

Allikas: Leedu Statistikaamet

EL põllumajanduslike otsetoetuste saamiseks laekus 2007.a. 197 600 taotlust, deklareeriti ühtekokku 2646500 ha haritavat maad. Võrreldes varasema aastaga vähenes taotluste hulk 7%, Keskmine talumaa suurus suurenes aga seniselt 12,3 ha-lt 13,4 ha-le.

Võrreldes eelnenud aastaga suurenes 2007. aastal ehitustööde maht  22%.  Uusehitiste osakaal ehituses kasvas 36,4%, koguväärtuseks oli 5, 956 milj LTL. Ümberehituste osakaal suurenes 9,4% ehk moodustas 2479, 1milj. LTL. Renoveerimistööde osakaal suurenes 5,1% , moodustades mahuliselt 2124,4 milj. LTL.   

Statistika andmetel moodustas uute hoonete ehitus ca 55,3% ehitusturust, ümberehitustööd 23% ja renoveerimine 19,7%.

2009.a. on ehitusturu maht Leedus langenud ca 50%. Kõige drastilisemalt on vähenenud uusehituste osa. Valitsus kavatseb langust ehitussektoris ja töökohtade massilist kaotamist pidurdada rahaliste vahendite suunamisega nn. säästvasse renoveerimisse, mis peaks suurendama ümberehituste osakaalu ehitusturul.


Transport

2007. aastal suurenes kaubavedude maht võrreldes 2005. aastaga 8,5% , enim suurenesid sisevetel tehtavad veod (20%) ja õhuveod (15%). Reisijatevedu suurenes 3,7%, selles oli olulisim kaal lennukiga reisijate arvu kasvus (14%). Klaipeda sadama veomahud olid läbi aegade suurimad, ületades 2006.a. 23,6 milj. tonni piiri.

Peamised transpordinäitajad

Allikas: Leedu Statistikaamet

Raudteetransport

2007.a. veeti raudteel 53,5 milj. tonni kaupa ehk võrreldes 2006.a. 6,5% rohkem.

Importkauba vedu suurenes 39,4%, kuivõrd Leedu Raudtee suurendas Venemaalt ja Valgevenest vedude mahtu Klaipeda sadamasse.

Joonis 5. Kaubaveod Leedu raudteel aastatel 2004 - 2007

Allikas: Leedu Transpordiministeerium

Importkaupade vedu kasvas 2007.a. 14,2%, transiit keskmiselt 5,2%, kuid kohalikud veod vähenesid 7,1%.

Raudtee käivet mõjutasid negatiivselt ka Vene naftatoodete transiidi suurendamine läbi Peterburi sadama ja Ust Luga - Baltiiski laevaliini käivitamine, Valgevene transiidi vähenemine Läti suunal.

Naftatoodete vedude osa raudteetranspordis 2007.a. suurenes 5%, moodustades 42% koguvedudest. Mahtudelt teine kaubaartikkel oli keemiatooted ja väetised, mille osa suurenes 3%. Raudteetranspordis vähenes  metallitoodete (4%) ja toiduainete transport (13%).

Reisijateveo maht 2007.a. oli 5,2 milj. reisijat ehk 16,3% vähem kui 2006.a.

Raudteevedusid teostava ettevõtte Leedu Raudtee majandustulemused olid 2007.a. kasumlikud. Kaubavedude maht kasvas 17% ja reisijatevedu 17,4%.

Musta mere sadamate ja Klaipeda vahel opereeriva süstikrongi Viking konteinervedude maht kasvas 1,7 korda 2006.a, moodustades ca 40100 TEU.

Maanteetransport

2007.a. veeti maanteel 62,4 milj.tonni kaupa ehk 11,4% rohkem kui 2006.a.

Kaubavedude maht Valgevenest ja Venemaalt oli erakordselt suur - 102 000 ühekordset veoluba Valgevene ja 130 000 Venemaa suunalt ehk vastavalt 62,4% ja 26,2% rohkem kui aasta varem.

2007.a. lõpuks oli Leedus 349 kohalikku bussiettevõtet, kes opereeris 1058 bussiga. Kiirliine oli õigus teenindada 320 veoettevõttel, kokku 1400 bussiga. Taksodele kehtestati alates 1.01.2006 nõue omada digitaalset tahhograafi.

2007.a. toimus Leedus 6600 liiklusõnnetust ehk 0,3% vähem kui aasta varem, hukkus 739 inimest, 8234 sai vigastada.

Õhutransport

Reisijatevedu Leedus kasvas 2007.a. 9,2% ehk reisijaid teenindas 41800 lennureisi, kaubavedu kasvas 8,4% ehk 13 700 tonnini. Tänu odavlennufirmadele on suurim reisijateveo tõus olnud Kaunase lennujaamas (60,5%), tugev tõusutrend valitses ka Vilniuse(18,5%) ja langus Palanga (-15,9%) lennujaama puhul (vt joonis 6) Kaunase lennujaama kaudu kasvas ka kaubavedu -teenindati 53% kogu õhuteed mööda veetavast kaubast, kokku 6800 tonni. 5800 tonni kaupa veeti läbi Vilniuse ja 210 tonni Palanga lennujaama kaudu.

Joonis 6. Reisijatevedu Leedu lennujaamades aastatel 2003 - 2007

Allikas: Leedu Transpordiministeerium

Reisijate arv Balti riikide lennujaamades a. 2006 - 2007, tuh. reisijat

Lennujaam	2006	2007	%
Tallinn	1,541.8	1,728	12.1
Riia	2,495	3,161	26.7
Vilnius	1,446.5	1,713.7	18.5
Kaunas	242.6	389.2	60.5
Palanga	110.8	93.1	-15.9

Allikas: Leedu Transpordiministeerium

Meretransport

2007.a. transportisid Leedu lipu all seilavad alused 5,79 milj.tonni kaupu ja 223 500 reisijat.

Leedu ainuke sadam on Klaipeda sadam. 2007.a. teenindati Klaipeda sadamas 27,36 milj.(vt joonis 7) tonni kaupa ehk 16% rohkem kui eelmisel perioodil. Laevadele laaditi 19.6 milj.tonni ja laevadelt maha 7,76 milj. tonni. Kaupade eksport moodustas 71,6% kogukäitlusest.

Vedelikke laaditi 9,04 milj. tonni ehk 10,8% rohkem, kuivlasti 8,9 milj. tonni ehk 19,2% rohkem võrreldes 2006.a.

Kõige rohkem laaditi umber naftatooteid (26,1%) ja väetisi (26,4%). Järjest suuremat osakaalu omandab ka konteinerlast - 11% kogumahust, mille ümberlaadimine kasvas 38,8%, kokku 321400 TEU mahus.

2007.a. külastas Klaipeda sadamat 7 952 alust. Teenindavate aluste arv kasvas võrreldes varasemaga 3,4%, kasvas ka kauba ümberlaadimise maht. Klaipeda sadam teenindas ka 211 500 reisijat ehk 11,1% rohkem, neist 36 900 kruiisireisijat. Butinge sadamas teenindati 4,58 milj.tonni naftatooteid ehk 22,3% vähem kui 2006.a.

Klaipeda sadam jäi Läänemere-äärsetest sadamatest kauba teenindamise mahtudelt 2007.a. 5-le kohale Peterburi, Primorski, Tallinna ja Ventspilsi järel (vt joonis 8)

Joonis 7. Kaubavedu Klaipėda sadama kaudu 2002 - 2007

Allikas: Leedu Transpordiministeerium

Joonis 8. Kaubavedu Balti riikide sadamates 2007.a.

Allikas: Leedu Transpordiministeerium

Siseveekogudel transporditi 958 800 tonni kaupa ehk ca 9% rohkem kui aasta varem. Peamiseks laevatatavaks veekoguks oli Nerise jõgi. 2009.a. veebruaris ratifitseeriti Leedu ja Venemaa poolt kahepoolne leping siselaevandusest Nemunase jõel mõlema riigi alustele Leedus ja Kaliningradi oblastis.

Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon

Leedu Statistikaameti andmetel oli 1. oktoobri 2007. a. seisuga keskmiselt 524500 internetiühenduse kodus registreeritud kasutajat, mis võrreldes 2006.a. aastaga oli suurenenud 47%.  Üha populaarsemaks muutub internetipangandus, teenuste kasutajate arv on paari aastaga mitmekordistunud ulatudes u. 900 000 inimeseni .

Statistikaameti andmetel oli 2007.a. 42% kodumajapidamistes internetiühendus, internetti kasutas igapäevaselt 48,7% elanikest.

Mobiiltelefoni kasutajate arv ületas 2006. aastal elanike arvu ca kahekordselt (aktiivsetel kasutajatel on mitu kõnekaarti), standardtelefoni võrgu teenuste kasutajate arv aga väheneb pidevalt (23,6% elanikkonnast kasutab standardtelefoni).

Jätkub ka digi-TV juurutamine Leedus. 2008.a. lõpuks ehitati digivõrk välja 5-s Leedu suurimas linnas.

E-teenuste, sh. E-kaubanduse areng on visa. 19,8% elanikest on vähemalt korra kasutanud interneti vahendusel pakutavaid avalikke teenuseid. Kuigi internetipanga regulaarsed kasutajad on 35,9% Leedu elanikest, on vaid 7,2% arvutikasutajatest kasutanud võimalust interneti kaudu kaupu osta. Ettevõtted on online tellimisvõimalusi märksa rohkem kasutamas - 20%. 86,5% ettevõtetest kasutab ka e-panga teenuseid.

Jaekaubandus

Tugeva sisenõudluse toel kasvas jaekaubanduse maht 2006. aastal 17,5%. Kõige märgatavam tõus toimus tekstiili- ja rõivatoodete müügis (34,1%), mööbli, valgustite, kodumasinate ja klaasi (29,8%) ning autode müügis (26,7%). Müügi langust ei toimunud üheski kaubakategoorias. Koos jaekaubanduse kasvuga tõusis ka hulgikaubandusettevõtete käive. Toitlustusettevõtete läbimüügi kasv moodustas 23,1%.

Valitseva trendi kohaselt valmis 2006.a. Leedus üha uusi kaubanduskeskusi. Turuvalitsejateks on neist järgmised: Maxima 202 keskust, Iki 199, Norfa 111 ja RIMI 51. Kõige suuremad kaubanduskeskused asuvad Vilniuses, nende kogupindala oli 2006.a. 213 200 m2, 2007.a. lõpuks peaks see suurenema 276 000m2-le. Kaunases on kaubanduspinda 131 100 m2, Klaipedas 148 400 m2, Siauliais 109 000 m2 ja Panevežyses 34 000 m2.

Turism

Lõviosa 2007.a. Leedut külastanud turistidest, kes kasutasid kohalike majutusasutuste teenuseid, olid järgmised - Saksamaalt, Poolast, Venemaalt, Lätist, Valgevenest ja Eestist.  

Siseturismi kohta pärineb värskeim statistika 2008.a. I kvartalistst. Selle põhjal tõusis sisetursimi osakaal janauarist-märtsini 2008.a. 8,4% võrreldes aastataguse perioodiga. Reisieelistusteks siseturistidel oli auto (80%), buss (17%) ja rong (3%).

Leedus on kokku ca 350 hotelli või motellina litsentseeritud majutusasutust, milles on kokku 11 000 numbrituba. Majutusasutuste täituvus 2008.a. I poolel oli 48%.

2008.a. I kvartali andmete põhjal kasvas välisturismi osakaal 34,7%. Valdavalt tehti ärireise, mille osakaal moodustas 74,5%. Ligi viiendik reisidest tehti turismifirmadest soetatud turismipakettidega. Kokku reisis vaatlusalusel perioodil välismaale 265 900 leedumaalast.

Tavapärane välisreisi pikkus oli 7 päeva, reisikulud kokku moodustasid keskmiselt 2200 LTL reisija kohta.

Populaarsemad sihtkohad olid Saksamaa, Ühendkuningriigid ja Läti. Nn. eksootilistest sihtkohtadest oli populaarseim Egiptus, mille osakaal kasvas 8,7%.

Vaadeldaval perioodil kahanes välisturismi osakaal Venemaa suunal 51%, Poolasse 43% ja Valgevenesse 37%.

Joonis 9. 2008.a. I kv Leedut külastanud turistid riikide lõikes

Allikas: Leedu Statistikaamet

 

Erastamine

Riigivara erastamine

2007.a. oli erastamisnimekirjas 265 objekti, neist 72 riigi omandis, 193 kohalike omavalitsuste omandis.

Maareformi algusest kuni 01.01.2008 esitati 713 900 taotlust maa tagastamiseks, kokku 3,98 miljonit hektarit. Neist 709800 taotlust olid saanud lahenduse - maad tagastati 3,84 miljonit hektarit, sealhulgas maksti ka omandist loobumise kompensatsioone riigi poolt. Vaatamata mitme valitsuse lubadusele lõpetada maareform 2007.a. jooksul, on 3,4% tagastamistaotlustest siiani rahuldamata. Põhjuseks on muuhulgas ka maadevahetus, kuivõrd paljud taotlejad soovivad neile kuulunud maade ümbervahetamist suurlinnade lähedusse, kus riigi- ja munitsipaalomandis tagastatavat maad paraku ei jätku.

Joonis 10. Eraisikutele tagastatud omand 01.01.2008 (% rahuldatud tagastamise taotlustest)

Allikas: Leedu Riigivarafond

2007.a. maksti välja 171 miljonit LTL ulatuses kompensatsioone (vt joonis 11).

Joonis 11. Väljamakstud kompensatsioonide suurus, milj. LTL

Allikas: Leedu Riigivarafond

Lühiülevaade väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKE) Leedus

2008.a. algul tegutses Leedus 63 187 VKE-d, mis moodustasid 99,4% kõigist Leedus registreeritud ettevõtetest. Iga tuhande elaniku kohta oli Leedus 18,7 VKE-d Nende arv muutub ca 1% aastas. 55,5% VKE-dest tegutseb Vilniuse ja Kaunase regioonides. 2008.a. algul oli kõige levinumaks äriühingu tüübiks osaühing kuni 9 töötajaga, nende osakaal moodustas 75% kõigist ettevõtetest.

Joonis 12. VKE arv Leedus 2004 - 2007

Allikas: Leedu Arenguagentuur

Joonis 13. VKE töötajate arv 2004 - 2006

Allikas: Leedu Arenguagentuur

Joonis 14. VKE osa Leedu väliskaubanduses aastatel 2005 - 2006

Allikas: Leedu Arenguagentuur