EESTI JA LEEDU MAJANDUSSUHTED

23.03.2009

Majanduslepingud

Eesti ja Leedu kaubandussuhteid reguleerib alates 1. maist 2004. a., mil nii Eesti kui Leedu said Euroopa Liidu liikmeteks, EL õigustik. Sellest kuupäevast alates lõppes vabakaubanduslepingute kehtivus, mille alusel varasemalt toimus kaubavahetus Eesti, Läti ja Leedu vahel. Peale 1. maid 2004. a. jäid kehtima alltoodud Eesti ja Leedu ning kolmepoolselt Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud lepingud.

Kahepoolsed lepingud (Eesti-Leedu):

• Eesti ja Leedu vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping – jõustus 08.02.2006
• Eesti ja Leedu vaheline lennundusalane kokkulepe – jõustus 05.09.1995
• Eesti ja Leedu vaheline investeeringute kaitse ja vastastikuse soodustamise leping – jõustus 20.06.1996

Kolmepoolsed lepingud (Eesti-Läti-Leedu): 

• Balti ühistransiidi protseduuri kokkulepe – jõustus 01.06.1999
• Kaubandusliku meresõidu kokkulepe – jõustus 19.01.2000
• Turismikoostöö kokkulepe – jõustus 26.06.2002

2008.a. oli Eesti kaubavahetus Leeduga 22,6 miljardit krooni ehk kasvas aastaga 7,5%. Eesti eksport Leetu oli 2008. a. 7,6 miljardit krooni, kasv võrreldes 2007.a. oli 1,9%. Leedu import Eestisse oli 15,0 miljardit EEK, suurendes sama perioodi võrdluses 20,5%. Kaubavahetuse bilanss oli Eesti suhtes negatiivne 7,4 miljardi krooniga, millest põhiosa moodustab autokütuse import Mažeikiai naftatöötlemistehasest.

2008 aasta andmete põhjal oli Leedu Eestile ekspordipartner nr. 5 ehk moodustas ca 5,8 % koguekspordist ja impordipartner nr. 5 ehk ca. 8, 8 % Eesti koguimpordist.

Olulisemad väljaveoartiklid Leetu 2008.a (% ekspordi kogusummast Leetu):

• transpordivahendid, sõidukid 22,1 %
• toidukaubad; joogid; tubakas 10,8 %
• masinad ja seadmed 9,6 %
• keemiatooted 9,4 %
• metall ja metallitooted 8,5 %

Olulisemad sisseveoartiklid Leedust 2008. a (% Leedu impordi kogusummast):

• mineraalsed tooted 55,4 %
• masinad ja seadmed 8,9 %
• keemiatooted 7,5 %
• toidukaubad; joogid; tubakas 6,9 %

Investeeringud

Eesti investeeringud Leedus

Leedu on Eesti jaoks üks olulisemaid investeeringute sihtriike, kuhu on tehtud 28% kõikidest investeeringutest. Vaid Lätisse investeerib Eesti rohkem - 33%. Eesti investeeringute kogumaht Leedus oli 2008.a. 9 kuuga 20,7 miljardit krooni. Leedu statistikaameti andmetel moodustasid II kv. 2008 seisuga Eesti otseinvesteeringud 590 milj. EUR, mis on 5,6 % kõigist otseinvesteeringutest Leetu ja millega Eesti oli investeerijate pingereas kuuendal kohal.

Leetu tehtud suurematest investeeringutest võib nimetada Hansapanka, Balti Laevaremonditehase poolt omandatud Vakaru Laivu Gamykla’t, samuti Olympic Casino ja Merko Ehituse edukat tegevust oma tütarettevõtete kaudu. 06.11.2008 avati Vilniuses E.L.L. Kinnisvara Leedu tütarettevõtte arendatud ja Merko ehitatud kaubandus- ja vabaajakeskus "Panorama", mis on viimaste aastate üks mahukamaid Eesti ettevõtjate investeeringuid Leetu. Objekti kogumaksumuseks kujunes 270 milj. LTL (78 milj. EUR). Kaubanduspinda on keskuses ca 65 000m2, mis teeb sellest Vilniuse kuulsa Akropolise keskuse kõrval suuruselt järgmise kaubanduskeskuse. 10. detsembri 2008. seisuga oli Leedu ettevõtlusregistris registreeritud 235 Eesti kapitali osalusega äriühingut, 19 filiaali ja 10 esindust.

Eesti ettevõtjad soovivad Leedus teha peamiselt allhanketöid ja meelitab siinne teenindussektor, kus leedulased meelsamini raha kulutavad kui eestlased.

Leedu investeeringud Eestis

Leedu otseinvesteeringute kogumaht Eestis oli 31.12.2007. summas 2,86 miljard krooni, mis moodustas 1,6% Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest, millega Leedu jagas välisinvesteeringute lähteriikide pingereas 12. kohta. Tänaseks on Leedu investeeringud Eestisse veidi vähenenud moodustades 2,4 mld EEK seisuga 30.09.2008.a.

Suurematest investeeringutest võiks ära märkida Paljassaare Kalatööstuse ostu kalatöötleja Vičiunai poolt. Lisaks võib nimetada Leedu suurima kauplusteketi omaniku Vilniaus Prekyba sisenemist Eesti turule (tegutseb Maxima kaubamärgi all), Lietuvos Energija osalust Estlink merekaabli projektis ning CD- ja DVD-plaate tootva ettevõtte Baltic Optical Disc tehase rajamist Eestisse. Sel aastal sisenes Eesti pangandusturule Bankas Snoras, kes asutas Eestis filiaali.