Eesti, Läti ja Leedu koostöö

13.01.2009

2009. aastal on Balti koostöö eesistujariik Leedu.

- Koostöö valitsuste vahel
- Koostöö valitsuste ja parlamentide vahel
- Koostöö presidentide vahel
- Viimased ja järgmised olulisemad kohtumised
- BMN vanemametnike komiteed
- Eesti eesistumine Balti Ministrite Nõukogus 2008

12. mail 1990 allkirjastati Tallinnas Riigikogu Valges saalis Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi üksmeele ja koostöö deklaratsioon, millega taastati Eesti, Läti ja Leedu täiemahuline riikidevaheline koostöö. 1990. aastal loodud Balti Riikide Nõukogu taastati 1934. aastal Genfis kolme riigi vahel sõlmitud koostöö ja üksmeele lepingule tuginedes. Balti riikide välisministrite konverentside traditsioonile põhinevalt taastati ka Eesti, Läti ja Leedu valitsustevaheline koostöö, mis sai tänagi kehtiva institutsionaalse raami Balti Ministrite Nõukogu loomise näol 13. juunil 1994. aastal Tallinnas.

Eesti, Läti ja Leedu on oma rahvusvahelistes taotlustes saavutanud edu ja liitunud nii Euroopa Liidu kui ka NATOga. Balti koostöö ei kaota oma väärtust ja jätkub, küll aga muutus koostööle laiemaid raame andev õiguslik, poliitiline ja majanduslik keskkond sedavõrd olulisel määral, et ka Balti koostöö raamistikku oli tarvis kohandada. See peab olema nüüd paindlik ja laiemaid koostööstruktuure mitte dubleeriv, vaid täiendav. Balti koostöö eesmärgiks on lahenduste saavutamine, mille puhul seni ilmnenud pühendumuse jätkumisel saab Eesti, Läti ja Leedu ühistes huvides luua lisaväärtust sisuka euroopaliku koostöö kaudu. On ilmne, et Balti riikide ressursid nõuavad üha enam rakendamist ulatuslikus Euroopa integratsioonis ja rahvusvahelise julgeoleku alases tegevuses.

Nii Eesti kui ka Läti ja Leedu regionaalse tegevuse raskuspunkt nihkub üha enam koostööle kogu Läänemere ümbruses, eriti Põhjamaadega NB8 formaadis ning Läänemeremaade Nõukogus. Seal toimiv ühistegevus ja koostööprojektid annavad meie huvide tagamiseks laiema aluse, sest ka huvide piirkond on edaspidi avaram, hõlmates nii lähemat ümbrust Euroopas kui kogu Euro-Atlandi ruumi. Samas saab möödunud kümnendi jooksul loodud tugevat omavahelist ametialaste kontaktide ja koostöö võrgustikku tulemuslikult kasutada laiemas regionaalses koostöös nii Põhjamaadega kui ka kogu Läänemere piirkonnas.

Koostöö valitsuste vahel

Eesti, Läti ja Leedu valitsustevahelise koostöö institutsiooniks on 13. juunil 1994 Tallinnas asutatud Balti Ministrite Nõukogu (BMN), mis töötab 28. novembril 2003 Vilniuses allkirjastatud põhikirja alusel. 2002. aasta teisel poolaastal algatatud BMN-i reformi eesmärgid esitati ja sõnastati Eesti, Läti ja Leedu peaministri kohtumisel Kalvis 15. jaanuaril 2003 ja institutsioon tegi paindlikuks ja tulemuslikuks tegevuseks muutunud oludes vajaliku noorenduskuuri läbi 2003. ja 2004. aasta jooksul.

Vajaduse reformiks tingis BMN-i tööprotsessi liialt mahukaks ja raskesti mõistetavaks muutumine, mille tulemusena tekkis üha sagedamini tarbetut bürokraatlikku dubleerimist. Koordinatsiooni olid haaratud kõik ministrid, erinevate valdkondadega tegelevate vanemametnike komiteede arv küündis 21-ni ja kõrgetasemelisi kohtumisi korraldati mitu korda aastas. Euroopa Liiduga ühinemise järgselt aga paljude küsimuste otsustuspädevus muutus, ka laienes ja toimus üha enamate partneritega tavapärane ametnikevaheline koostöö oma koostöövaldkonna piires.

Põhikirja muudatuste järgselt sai organisatsiooni struktuur tänasele kolmepoolse institutsionaliseeritud koostöö poliitilisele vajadusele vastava kuju. Nüüd sõnastab suunad Balti riikide valitsustevaheliseks koostööks peaministrite nõukogu, tegevust koordineerib välisministritest koosnev koostöönõukogu ning viies tähtsamas valdkonnas tegutsevad eksperditasandil regulatsiooni kohaselt vanemametnike komiteed. Vajadusel saavad peaministrid moodustada rakkerühmi, mis ettenähtud aja jooksul kindlaksmääratud eesmärgi täitmisega tegelevad ja tulemustest ette kannavad. Balti Ministrite Nõukogu tööd korraldab sekretariaat, mis koosneb Balti koostöö eest vastutavatest Eesti, Läti ja Leedu välisministeeriumi ametnikest ning mis valmistab eesistujariigi algatusel ette peaministrite nõukogu ja koostöönõukogu kohtumisi. Struktuurist ei leia enam teisi ministreid ja suhteliselt ebamäärase mandaadi ja otsustusõigusega välisministeeriumi keskastme ametnikest koosnenud Balti Koostöökomiteed. Eesistumine vahetub nüüdsest rotatsiooni korras iga kalendriaasta alguses ja eesistujariik juhib aktiivselt kõigi tasandite koostööd. 2008. aastal oli BMNi eesistujaks Eesti, käesoleval aastal Leedu ning 2010. aastal on Läti eesistumine.

Koostöö valitsuste ja parlamentide vahel

Eesti, Läti ja Leedu parlamentaarse koostöö organisatsiooniks on 8. novembril 1991 asutatud ja 31. oktoobril 1993 jõustunud põhimääruse alusel tegutsev Balti Assamblee.

Kahe organisatsiooni koostöö on sätestatud 13. juunil 1994 Tallinnas allkirjastatud Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi parlamentaarse ja valitsustevahelise koostöö kokkuleppes. Kokkulepe vajas täiendamist eelkõige Balti Nõukogu läbiviimise osas, mistõttu peaministrid allkirjastasid 28. novembril 2003 Vilniuses Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi parlamentaarse ja valitsustevahelise koostöö kokkuleppe muutmise protokolli.

Muudatused puudutasid eelkõige Balti Nõukogu läbiviimist. BMN ja BA iga-aastane ühine koosolek sai selge ja üksikasjaliku raami, mis senises sõnastuses puudus. Enam ei nähta ette BA presiidiumi ja Eesti, Läti ja Leedu peaministri ad hoc ühiseid kohtumisi, samuti on BA sekretariaadi koostööpartneriks edaspidi koostöökomitee asemel BMN sekretariaat. Uuena lisandus koostöö BMN vanemametnike komiteede ja BA komisjonide vahel. Muutus täpsustab, milline BMN struktuuriüksus osaleb Balti Nõukogu töös ja piiritleb koosoleku toimumise üks kord aastas. Uus sõnastus määratleb, et Balti Nõukogu hõlmab:

BA istungit
BA presiidiumi ja BMN koostöönõukogu kohtumist
BMN koostöönõukogu kohtumist
koostöönõukogu esimehe poolt BA istungil esitatavat ülevaadet Balti riikide koostöö kohta eelneval aastal, edasiste koostööplaanide kohta ning BA-s vastu võetud resolutsioonidega seotud tegevuse kohta kõnealusel aastal.

Koostöö kokkuleppele tuginedes on ühistegevuse tõhusamaks koordineerimiseks 14. aprillil 1996 Vilniuses sõlmitud Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu vaheline koostööprotokoll. Protokolli eesmärk on täpsustada koostööd Balti Nõukogul kuid ka vastavate organisatsioonide sekretariaatide ja komiteede vahel. Kohandamaks koostööprotokolli vastavaks koostöökokkuleppe muudatuste ja BMN-i uue põhikirjaga, allkirjastati 18. detsembril 2004 Riias Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu vaheline koostööprotokolli muutmise protokoll.

Koostöö presidentide vahel

12. mail 1990 kohtusid Tallinnas Eesti, Läti ja Leedu Ülemnõukogu esimees ja loodud Balti Riikide Nõukogu oligi mõeldud koostööfoorumuks tolleaegsetele riigipeadele. Esialgset nimetust kasutati ka hilisemate põhiseaduslike presidentide kokkusaamiste puhul. 18. novembril 1993 kinnitasid presidendid statuudi, millega esialgne nimi muudeti Balti Nõukoguks. Kuivõrd sama nime hakkas kasutama BA ja BMN ühisfoorum, on segaduste vältimiseks riigipead loobunud oma kohtumisi selle nimega markeerimast. Tänaseks on Eesti, Läti ja Leedu president Balti koostöö raames kohtunud ligi kahekümnel korral ja see traditsioon jätkub.

Viimased olulisemad kohtumised

Peaministrite Nõukogu kohtumine 20.-21. novembril 2008, Tartus
Eesti, Läti ja Leedu presidentide kohtumine 25. novembril 2008 Sausti mõisas, Harjumaal.
Balti Ministrite Nõukogu kotumine 6. detsembril 2008 Viljandis.

Järgmised sündmused