Eesti ja Leedu

21.01.2009

Leedu tunnustas Eestit 2. märtsil 1921 ning taastunnustas peale okupatsiooni iseseisvunud Eesti Vabariiki 22. augustil 1991. Diplomaatilised suhted Eesti ja Leedu vahel sõlmiti 16. juunil 1991.

Praegune Leedu suursaadik Eestis Juozas Bernatonis esitas oma volikirjad 12. oktoobril 2006. Eesti suursaadik Leedus on alates 13. oktoobrist 2008 Tiit Naber. Eesti aukonsul Leedus on 2008.a maist Virginijus Biskys.

Eesti ja Leedu suhteid on viimasel kümnendil iseloomustanud sarnased välispoliitilised prioriteedid - lõimumine Euroopa Liidu ning NATOga. Sellest tulenevalt on kahe riigi vaheline koostöö ja suhted tihedad. Regulaarselt kohtuvad nii riikide presidendid, peaministrid kui välisministrid. Lisaks on Eesti ja Leedu kõrgemate riigitegelaste kohtumised toimunud erinevate Balti koostööorganite ja struktuuride ning rahvusvaheliste foorumite raames. Suhtlemine on elav ka madalamal tasandil erinevate riigiasutuste vahel.

Eesti ja Leedu suhteid võib vaadelda ka Balti riikide kolmepoolse koostöö raamistikus - enamik Balti riikide vahelist suhtlemist reguleerivaid lepinguid on kolmepoolsed. Alates 1. juulist 1995 kehtib riikide vahel viisavabadus ning 30. juunil 1995 sõlmiti kolmepoolne kokkulepe ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmise kohta. 23. septembril 1999 jõustus Eesti, Läti ja Leedu vaheline konsulaarabi ja -koostöö kokkulepe.

Olulisemad visiidid

Kaitsekoostöö

Kaitsealane koostöö toimub kolmepoolsena ja muutus aktiivseks peale 1995. a. 12. veebruari, mil Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid sõlmisid kolmepoolse kaitsealase koostöökokkuleppe. Kolmepoolne kaitsekoostöö on olnud suurepäraseks näiteks väikeriikide julgeolekualasest koostöövõimest nii enne Balti riikide lõimumist trans-atlantiliste ja Euroopa julgeoleku organisatsioonidega kui ka nüüd, mil kõik 3 riiki on NATO täisliikmed.

Eesti, Läti ja Leedu kaitsekoostöö on põhiliselt keskendunud neljale koostööprojektile:

BALTBAT (Balti Pataljon) - 1994. a. asutatud Eesti, Läti ja Leedu ühine jalaväepataljon osalemaks rahvusvahelistes rahutoetusoperatsioonides ja regionaalse stabiilsuse tugevdamiseks korraldatavates operatsioonides. Balti riikide kaitseministrite 2003. a. mais tehtud otsuse põhjal saadeti BALTBAT 26.09.2003. a. laiali, sest projekt oli täitnud oma funktsioonid ja missiooni;

BALTRON (Balti Miinitõrjedivisjon) - 1998. a. valitsustevahelise lepinguga asutatud ühine miinitõrjevõimekusega mereväeeskaader osalemiseks rahvusvahelistel rahutoetusoperatsioonidel;

BALTNET (Balti Õhuseirevõrk) - 1998. a. asutatud ühine õhuseireandmete ja koordineerimise süsteem;

BALTDEFCOL (Balti Kaitsekolledž) - 1998. a. asutatud ühine sõjaline õppeasutus koolitamaks kõrgemaid staabiohvitsere ja riigiteenistujaid;

BALTSEA (Baltic Security Assistance Forum) - 1997. a. alates on projekti raames koordineeritud 14 välisriigi abi Balti riikide sõjalise potentsiaali tõstmiseks. Tihedat omavahelist koostööd teevad ka Eesti, Läti ja Leedu vabatahtlikud kaitseorganisatsioonid.

Tähtsamad lepingud

• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 31.12.93)
• Lennundusalane kokkulepe (jõustus 05.09.95)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 20.06.96)
• Sotsiaalkindlustusleping (jõustus 10.02.97)
• Salastatud teabe vastastikuse kaitse leping (jõustus 15.11.00).
  

Majandussuhted

Eesti ja Leedu majanduslikud kontaktid on arenenud kiires tempos. Leedu on oma geograafilise läheduse tõttu ning paljudes valdkondades arenguvõimalusi pakkuva turuga Eestile jätkuvalt hea majandus- ja kaubanduspartner.

KAUBAVAHETUS

2008. aasta 6 kuu seisuga oli Eesti kaubavahetus Leeduga 11, 36 miljardit krooni. Eesti viis sel perioodil kaupa Leetu 3,83 miljardi krooni väärtuses (kasv võrreldes 2007 sama perioodiga 14%), kauba sissevedu Leedust moodustas 7,53 miljardit krooni (kasv 42%). Kaubavahetuse bilanss oli Eesti suhtes negatiivne 3,695 miljardi krooniga, sellest põhiosa moodustab autokütuse import Mažeikiai naftatöötlemistehasest.

Eesti ekspordi sihtriikidest oli Leedu 2008. aastal (9 kuu andmed) viiendal kohal (5,8% Eesti koguekspordist suundus Leetu). Impordi lähteriikidest oli Leedu neljandal kohal (8,8% Eesti koguimpordist saabus Leedust).

• transpordivahendid, sõidukid - 26,6%
• valmistoidukaubad; joogid; tubakas - 11,5%
• masinad ja seadmed - 9,5%
• metall ja metallitooted - 8,7%

• mineraalsed tooted - 55,5%
• masinad ja seadmed - 9%
• keemiatooted - 7,5%
• valmistoidukaubad; joogid; tubakas - 6,9%

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Aastal 2008 oli Leedu Eesti jaoks olulisemaid investeeringute sihtriike - sinna läks 6 kuu seisuga 28,3% kõikidest Eesti otseinvesteeringutest välismaale. Eesti investeeringute kogumaht Leedus oli 2008 I poolaasta lõpu seisuga 19,38 miljardit krooni. Statistics Lithuania andmetel moodustasid 1. oktoobri 2008 seisuga Eesti otseinvesteeringud 5,3% kõigist otseinvesteeringutest Leetu, millega Eesti oli investeerijate pingereas kuuendal kohal.

Praeguse seisuga võib Leetu tehtud suurematest investeeringutest nimetada Hansapanka, Balti Laevaremonditehase poolt omandatud Vakaru Laivu Gamykla't, samuti Olympic Casino ja Merko Ehituse edukat tegevust oma tütarettevõtete kaudu.

Leedu otseinvesteeringute kogumaht Eestis oli 2008 I poolaasta seisuga 2,9 miljardit krooni.  Suurematest investeeringutest võiks ära märkida Paljassaare kalatööstuse ostu kalatöötleja Vičiunai poolt. Lisaks võib nimetada Leedu suurima kaupluste keti omaniku Vilniaus Prekyba sisenemist Eesti turule (tegutseb Maxima kaubamärgi all), Lietuvos Energija osalust Estlink merekaabli projektis, Tallinna Külmhoone omandamist Leedu investorite poolt ning CD- ja DVD-plaate tootva ettevõtte Baltic Optical Disc poolt tehase rajamist Eestisse.

Kultuuri- ja haridussuhted

Jätkuvalt arenevad riikidevahelised kultuurisuhted. Saatkonnad Vilniuses ja Tallinnas tegutsevad aktiivselt tutvustamaks oma maa kultuuri teisele. Tihedat koostööd teevad leedu ja eesti kunstnikud, töised kontaktid on ka meie muusikute vahel.

2004. a. oktoobris allkirjastasid Vilniuse Ülikooli rektor professor ja Eesti Vabariigi suursaadik Leedus ülikooli ja suursaatkonna vahelise koostööleppe ülikoolis asuva eesti keele auditooriumi kasutamise kohta. Keeleklass sai korda tehtud ja kaasaegselt sisustatud põhiosas tänu Leedus tegutsevatele Eesti ettevõtetele, kes toetasid remonti rahaliselt või oma toodangu kinkimisega klassile. A. 2004-2008 õppisid Vilniuse ülikoolis avatud leedu-eesti filoloogia erialal põhikeelena eesti keelt 14 tudengit, kes stuudiumi lõpetades omandasid BA kraadi. Keeleõpet Vilniuse Ülikoolis viis läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti keele välisõppe nõukogu poolt lähetatud lektor Tiina Kattel.

2008.a. toimus saatkonna Vilniuses korraldusel kahel korral Arsise kelladeansambli kontsert, märkimaks EV 90. aastapäeva. Aprillis tähistati saatkonnas Eesti Keele Päeva. Toimusid ettekanded Eesti Keele Instituudi, HTM ja Emakeele Seltsi esindajailt. Juulis avati Palangas saatkonna ja aukonsuli koostöös Hiiumaa maalikunstnike näitus. Oktoobris esines Vilniuses eestlaskonnale Eesti Inseneride Meeskoor.

Omavahelist koostööd teevad ka riikide kultuuriministeeriumid, seda ka kolmepoolselt Lätiga. 2004. a. sõlmisid Balti riikide kultuuriministrid kolmeks aastaks kokkuleppe, et edendada ja toetada Balti riikide koostööd muusikakunstis ning tagada orkestri "Kremerata Baltica" jätkuv tegutsemine.

Aktiivselt suheldakse ka spordikultuuri alal. Kultuuriministeeriumite vahel on sõlmitud kolmepoolne spordikoostöö kokkuleppe.