Eesti ja Leedu

02.12.2011

Leedu tunnustas Eestit 2. märtsil 1921 ning taastunnustas peale okupatsiooni iseseisvunud Eesti Vabariiki 22. augustil 1991.

Praegune Leedu suursaadik Eestis Juozas Bernatonis esitas oma volikirjad 12. oktoobril 2006. Leedu Vabariigi aukonsul Eestis, konsulaarpiirkonnaga Tartu maakond, on alates aprillist 2003 Tartu Ülikooli õppeprorektor Birute Klaas. Eesti suursaadik Leedus on alates 13. oktoobrist 2008 Tiit Naber. Eesti aukonsul Leedus, konsulaarpiirkonnaga Klaipėda, Telšiai ja Tauragė maakonnad, on maist 2008 Virginijus Biskys.

Eesti ja Leedu suhteid on viimasel kümnendil iseloomustanud sarnased välispoliitilised prioriteedid - lõimumine Euroopa Liidu ning NATOga. Sellest tulenevalt on kahe riigi vaheline koostöö ja suhted tihedad. Regulaarselt kohtuvad nii riikide presidendid, peaministrid kui välisministrid. Lisaks on Eesti ja Leedu kõrgemate riigitegelaste kohtumised toimunud erinevate Balti koostööorganite ja struktuuride ning rahvusvaheliste foorumite raames. Suhtlemine on elav ka madalamal tasandil erinevate riigiasutuste vahel.

Eesti ja Leedu suhteid võib vaadelda ka Balti riikide kolmepoolse koostöö raamistikus. Siiski on tänaseks enamik Balti riikide vahelist suhtlemist reguleerivaid kolmepoolseid lepinguid asendunud vastavate Euroopa Liidu direktiivide, regulatsioonide ja eeskirjadega.

Olulisemad visiidid

Kaitsekoostöö

Kaitsealane koostöö toimub kolmepoolsena ja muutus aktiivseks peale 1995. a. 12. veebruari, mil Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid sõlmisid kolmepoolse kaitsealase koostöökokkuleppe. Kolmepoolne kaitsekoostöö on olnud suurepäraseks näiteks väikeriikide julgeolekualasest koostöövõimest nii enne Balti riikide lõimumist trans-atlantiliste ja Euroopa julgeoleku organisatsioonidega kui ka nüüd, mil kõik 3 riiki on NATO täisliikmed.

Eesti, Läti ja Leedu kaitsekoostöö on põhiliselt keskendunud järgmistele koostööprojektidele:

BALTNET (Balti Õhuseirevõrk) – 1998. a. asutatud ühine õhuseireandmete ja koordineerimise süsteem;
Air policing (Õhuturve) – Balti õhuruumi turvamine koostöös NATO liikmesriikidega
Baltic Battalion in NRF-14 – Balti riikide ühine jalaväepataljon
BALTDEFCOL (Balti Kaitsekolledž) – 1998. a. asutatud ühine sõjaline õppeasutus koolitamaks kõrgemaid staabiohvitsere ja riigiteenistujaid;
BALTSEA (Baltic Security Assistance Forum) - 1997. a. alates on projekti raames koordineeritud 14 välisriigi abi Balti riikide sõjalise potentsiaali tõstmiseks. Tihedat omavahelist koostööd teevad ka Eesti, Läti ja Leedu vabatahtlikud kaitseorganisatsioonid.
BALTRON (Balti Miinitõrjedivisjon) - 1998. a. valitsustevahelise lepinguga asutatud ühine miinitõrjevõimekusega mereväeeskaader osalemiseks rahvusvahelistel rahutoetusoperatsioonidel;

Tähtsamad lepingud

• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 31.12.93; uuendus kehtib 01.01.2006)
• Lennundusalane kokkulepe (jõustus 05.09.95)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 20.06.96)
• Sotsiaalkindlustusleping (jõustus 10.02.97)
• Salastatud teabe vastastikuse kaitse leping (jõustus 15.11.00).

Majandussuhted

Eesti ja Leedu majanduslikud kontaktid on arenenud kiires tempos. Leedu on oma geograafilise läheduse tõttu ning paljudes valdkondades arenguvõimalusi pakkuva turuga Eestile jätkuvalt hea majandus- ja kaubanduspartner.

KAUBAVAHETUS

2010. aastal Eesti-Leedu kaubavahetuse maht kasvas 3,8% 1,145 miljardile eurole (2009: 1,102 miljard EUR).
Eesti eksport Leetu oli 2010 429 miljonit EUR, ekspordi kasv võrrelduna eelmise aastaga oli 38,9%. Leedu import Eestisse oli 715 miljonit EUR, vähenedes sama perioodi võrdluses 9,8%. Eesti ekspordi märkimisväärne kasv tuli suures osas elektrienergia müügi arvelt.

Kaubavahetuse bilanss oli 2010.a. Eesti suhtes negatiivne 286 miljonit EUR (2009: 484 miljonit EUR), millest põhiosa moodustab autokütuse import Mažeikiai naftatöötlemistehasest.
Eesti ekspordi sihtriikidest oli Leedu 2010. aastal kuuendal kohal (4,9% Eesti koguekspordist suundus Leetu). Impordi lähteriikidest oli Leedu teisel kohal (7,7% Eesti koguimpordist saabus Leedust).

Olulisemad ekspordiartiklid Leetu 2010 (% kogusummast):

• mineraalsed tooted – 14,5% st. 62,4 milj. EUR
• transpordivahendid – 13,2% st. 56,7 milj. EUR
• keemiatooted – 11,5% st. 49,4 milj. EUR

Olulisemad impordiartiklid Leedust 2010 (% kogusummast):

• mineraalsed tooted – 54,4% st. 309,3 milj. EUR
• keemiatooted – 12,2% st. 87 milj. EUR
• valmistoidukaubad; joogid – 12% st. 85,9 milj. EUR

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Eesti investeeringud Leedus

Leedu sai Eesti jaoks kõige tähtsamaks investeeringute sihtriigiks, sest seisuga 31.12.2010 tehti sinna kõige rohkem st. 30% ehk 1,354 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Praeguse seisuga võib Leetu tehtud suurematest investeeringutest nimetada Hansapanka, Balti Laevaremonditehast, mis omandas kokku kolm laevaehitus- ja laevade projekteerimisega tegelevat ettevõtet (Vakaru Laivu Gamykla, AB Baltijos Laivu Statykla ning UAB Baltic Engineering Centre’i) , samuti Olympic Casino ja Merko Ehituse edukat tegevust oma tütarettevõtete kaudu.

Leedu investeeringud Eestis

Leedu otseinvesteeringute kogumaht Eestis oli 2010 aasta 31. detsembri seisuga 234,6 miljonit eurot, mis moodustas 1,9% kogu otseinvesteeringutest Eestisse. Sellega omas Leedu välisinvesteeringute lähteriikide pingereas 10. kohta Suurematest investeeringutest võiks ära märkida Paljassaare kalatööstuse ostu kalatöötleja Vičiunai poolt. Lisaks võib nimetada Leedu suurima kaupluste keti omaniku Vilniaus Prekyba sisenemist Eesti turule (tegutseb Maxima kaubamärgi all), Lietuvos Energija osalust Estlink merekaabli projektis, Tallinna Külmhoone omandamist Leedu investorite poolt ning CD- ja DVD-plaate tootva ettevõtte Baltic Optical Disc poolt tehase rajamist Eestisse.

Kultuuri- ja haridussuhted

Jätkuvalt arenevad ka riikidevahelised kultuurisuhted. Saatkonnad Vilniuses ja Tallinnas tegutsevad aktiivselt tutvustamaks oma maa kultuuri teisele. Tihedat koostööd teevad leedu ja eesti kunstnikud, töised kontaktid on ka meie muusikute vahel.

2004. a. oktoobris allkirjastasid Vilniuse Ülikooli rektor ja Eesti Vabariigi suursaadik Leedus ülikooli ja suursaatkonna vahelise koostööleppe ülikoolis asuva eesti keele auditooriumi kasutamise kohta. Keeleklass sai korda tehtud ja kaasaegselt sisustatud tänu Leedus tegutsevatele Eesti ettevõtetele, kes toetasid remonti rahaliselt või oma toodangu kinkimisega klassile. 2004-2008 õppisid Vilniuse ülikoolis avatud leedu-eesti filoloogia erialal põhikeelena eesti keelt 14 üliõpilast, kes õpingute lõppedes omandasid bakalaureuse kraadi. Keeleõpet Vilniuse Ülikoolis viis läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti keele välisõppe nõukogu poolt lähetatud lektor Tiina Kattel.

2008.a. toimus saatkonna Vilniuses korraldusel kahel korral Arsise kellade ansambli kontsert, märkimaks Eesti Vabariigi 90. aastapäeva. Aprillis tähistati saatkonnas Eesti Keele Päeva. Toimusid ettekanded Eesti Keele Instituudi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Emakeele Seltsi esindajailt. Juulis avati Palangas saatkonna ja aukonsuli koostöös Hiiumaa maalikunstnike näitus. Oktoobris esines Vilniuses eestlaskonnale Eesti Inseneride Meeskoor.

2009. aastal on jätkunud tihedad riikidevahelised kultuurisuhted. Vilnius kui 2009. aasta Euroopa Kultuuripealinn on püüdnud pakkuda parimat ülevaadet ka lähinaabrite kultuurist. Avalöögiks oli Eesti saatkonna ja galerii „Vartai” koostöös avatud eesti noorema põlvkonna kunstnike Kaido Ole ja Marko Mäetamme näitus „Beauties of Suburbia”

Veebruaris 2009 toimusid mitmed kontserdid klassikalise kitarrimuusika austajatele, esinejaks “Tallinn Guitar Quartet”, koosseisus Heiki Mätlik, Julia Kahro, Kristo Käo ja Jorma Puusaag.

Maikuus osales rahvusvahelisel laste- ja noorteteatrite festival „COOL” VAT Teater lavastusega "Misantroop", mis sai sooja vastuvõtu osaliseks.

Võidupüha tähistamiseks avati saatkonna ruumes näitus „Eesti diplomaatia 90 aastat”, mille järel esinesid külalistele kontserdiga noored eesti jazzmuusikud Piret Tatar ja Andrus Rannanääre.

Novembris esitleti saatkonna ja Leedu raamatukirjastuse koostöös saatkonna ruumes A.H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” leedukeelset tõlget, mille eest pälvis tõlkija Danute Sirijos Giraite 2009. aasta parima tõlkija auhinna, „Tõlkija trooni“.

2010. aasta aprillis-mais korraldas saatkond väiksematele kunstihuvilistele esmalt Utena raamatukogus ja seejärel Vilniuse raekojas Ilon Wiklandi tööde näituse. Vilniuse näitust saabus avama ka kunstnik ise.

Juunikuisel filmifestivalil „Kultuuriöö – Kestku öö“ (Culture Night – Let There Be Night) Vilniuses näidati Riiklikus Kunstigaleriis Mark Raidpere videofilmi „10 meest“.

2007. aastal alguse saanud projekt „Kunst Leedu vanades härrastemajades” on aegade jooksul saanud rahvusvahelise mõõtme. 2011. aasta jooksul rändas eesti kunstniku Priit Pajose maalide näitus Vilniuses, Kaunases ja Kelmes. Priit Pajos kuulub eesti kunstnikerühmitusse „Kursi”.

„Vanad armastuskirjad" - õhtu Raimond Valgre lauludega toimus Vilniuse hotellis Narutis 05.05.2011. R. Valgre laulude kontserdi Vilniuses korraldas Leedu Eesti Selts koostöös Vilniuse suusaatkonnaga. R. Valgre armastatud laule esitasid Helin-Mari Arder(vokaal)Tõnu Kilgas(vokaal)Vambo Pikknurm (bass)Jaak Lutsoja(akordion).

22-28.08.2011 toimus Nidas juba traditsiooniks kujunenud „Baltijos banga” filmifestival, kus näidatati uusimaid kunstilisi ja dokumentaalfilme Leedust, Lätist ja Eestist. Festivalile olid saatnud oma tervitused kõigi kolme riigi peaministrid. Eestit esindasid filmid „Lumekuninganna”, „Punane elavhõbe”, „Pit Nr 8” ja „Üks mu sõber”. Kohal oli ka Eesti Kinoliidu tegevdirektor Erika Laansalu ja „Üks mu sõber” stsenaariumi ja režii autor ja Mart Kivastik. Lisaks filmide esitlusele toimus seminar ja festivali lõpetas laste töötoas joonistustest valminud animafilm.